Leek ja Sidrun. On ikka varjunimed endale välja mõeldud. Nimi Leek on ilmselgelt tulnud aktivisti juuksevärvist ning Sidrun sai nime Citroën järgi, kus ta töötas, seal sakslaste autosid ja veokeid defektseks muutis. Miks neile sääraseid nimesid vaja oli? Need kaks meest olid lahutamatud vastupanuliikumise juhtfiguurid, aktiivseimad natsitapjad Taanis Teise Maailmasõja ajal. Mõrvates Hitleri alamaid ja reeturlikke spioone, jääb neile märkamatuks, mis nende endi tagahoovis toimub, seda juba mõnda aega. Nimelt avastavad nad ühel hetkel, et nad on saanud tapmiskäske inimestele, kellel tegelikult poleks vaja surragi. See Taani kõige kallim film ever on vähemal või suuremal määral tõestisündinud loo ainetel vändatud ajalootrhiller, millest koorub välja mitmeid tahke ning keerulisi spioonisuhteid, mis on meeldivalt hästi edasi antud. Samuti näeb filmis dokumentaalkaadreid sakslaste Kopenhaagenisse sissemarssimisest, kuid neid oleks isiklikult tahtnud näha filmi sisse lõigatuna palju rohkem. Samuti stseenid, kus rahvas linnades üles tõusis, plahvatavad pommid olid samuti väga ägedalt üles võetud. Paralleele võiks ka tuua - Inglourious Bastards. Mõlemas püütakse jõuda ikka Natsiladvikuni, kus hakata veristama, kuid kahjuks jõuab Flammen og Citronen's natsiladvik sammuvõrra kiiremini käia. Üldiselt väga hea ajalootriller, mis kruvib põnevust filmi lõpuni.
No comments:
Post a Comment