Mõõgafilmide fänn suuresti pole, kuid vaatamata sellele võtsin selle Hiinast mööda siiditeed rottidega rännanud jubedast haigusest filmi ette. Film polnud otseselt haigusest endast, kuid teoses nägi katku surnud inimesi tänavatel kobrutamas kui ka haiguse käes vaevlevaid inimesi rohkesti. Selles suhtes andis film säärase vaikse haigerohelise atmosfääri mõnusalt edasi. Katk polnud kuigi lõbus, nii mõnedki "nõiad" ja kaevude mürgitajad said selles teoses otsa. Kino ise pajatab loo timukate rännakust haigusest rusutud maal kuskile nekromantserit kinni püüdma. Ja nende teejuhiks on üksik munk, kes ise on teel oma eide juurde. Teepeal tuleb ette seiklusi, viimane seiklus on eriti karm, mis lõppeb küllaltki kurvalt palgasõdurite jaoks. Tito vaatas filmi tähelepanelikumalt kui mina.
No comments:
Post a Comment