Hardware

Apokalüptika mõjub kõige paremini siis, kui see massiivsete stseenidega sisse imeb ja loob atmosfääri, mis judinad peale toob (The Road, The Book of Eli, Children of Men, A Boy and His Dog, Waterworld). Raudvara algus oli lootust andev, sest stseen säärases ohtlikult radioaktiivses maailmas juba hakkas looma säärast mõnusat tuttavat olustikku, milles värvid tuunitud hirmuäratavalt punaseks. Tühjuses tatsab ringi räbalates nomaad-seikleja, kes leiab liiva seest küborgi pea, mis hiljem hakkab jubedalt pahandust korraldama. Pea võtab sõn otses mõttes jalad alla. Hirmsasti janunen selliste filmide järele, mis vaatab sügavamale tsivilisatsioonipõrgusse, kus inimeste elukvaliteedis on toimunud kohutav taandareng ning kehtivad tšungliseadused. Nii enamvähem on ka selles kinos, milles paistab laineid löövat vana aegunud arvutitehnika, industrialiseerumine, räpasus, inimelul pole kaalu. Kahtlaseks, kuid siiski vaadatavaks hakkab muutuma siis, kui küborg täiuslikuks saab, kuid grupp inimesi sellest siiski võitluses üle on.