Dogtooth

Päris juulikuu alguses juba käisin Roskilde Festivalil, kus lisaks mitmele muusikalavale on keset 130 000 inimese telkimis-, sittamis- ja alko-narkomöllu püsti pandud ka hiiglaslik pavilion kõige kinoga. Selleaastane kinovalik jäi ütlemata mõttetuks, kuid sellegi poolest vaatasin peredraama(või tragöödia?) Kreekast. Peremudel oli igati konservatiivne: karm isa, sõna kuulav ema ja pealt näha heade kommetega hästi kasvatatud lapsed. Kuid kui sügavamale pere hinge näidatakse, tekib sees jälk tunne. Spekulatsioonidele ja fantaasiale voli andes mõtlesin välja ka põhjused, miks antud perekond nii toimis ning kohati muutus filmi sisu ka väga koomiliseks. Üldpilt jäi siiski rõvedaks.