Tuesday, November 9, 2010

The Other Guys

Mis film?! Mis naljad?! Filmi alustasin sellepärast, et NinjaRobot hõiskas, et on 'parim naljafilm 2010'. HELL NO! Filmi alguses sain juba aru, et siit head nahka ei tule. Mõni nali oli ootamatult eriline, aga no Hollywood'i komöödia on endiselt pekkis! Harva näeb midagi head. Ja kui rääkida 'parimast naljafilmist 2010', siis peab välja tooma ühe geifilmi.
Will Ferrell! Täiesti tropp. Mul tuleb kananahk peale, kui teda kuskil filmis tegutsemas näen. Kui pikemalt filmi süvenen, hakkan oksele. Aga seekord kannatasin ära. Ning Mark Wahlbergist langes ka arvamus, sest ta on sattunud nii pekkis filmi nii pekkis karakteri peale.  Terry'na sõimas ta Ferrelli karakterit paraja tooniga, kuid ta ise mängis ka parajat frukti.
Aga sellegipoolest... ma olen tuhat promilli kindel, et see film meeldib väga-väga paljudele. Ja ma ei soovita seda mitte kellelegi.












 



Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Monday, November 8, 2010

Howl's Moving Castle

Värvid-värvid-värvid. Värvidest ei saa kunagi küllalt. Mida värvilisem, seda ahvatlevam. Aga ühel hetkel hakkab paha! Õnneks oli Howl's Moving Castle täpselt see õige toonus silmale, vaimule ja meelele. Selline japsifantaasia läheb alati peale. Kõige paremini on mul meeles, kui esimest korda Printsess Mononoket nägin. Vot siis sai sellise mõnusa fantaasiapaugu. Nüüdki oli mõnus ergutus, ringutus.
Lugu oli sama kirgas kui filmis kasutatud värvid, jaapanlastele on kombeks teha igasugused lood väga hoogsaks. Siin ei jäänud aega haigutamiseks.










 



Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Sunday, November 7, 2010

Girl, Interrupted

Pühapäevad-pühapäevad. Naise tungival soovil tuli ära vaadata üks tore film. Naistekas! Aga polnud viga sellel naistekal. Filmid vangla- või hullumajaelust on mind alati tõmmanud. Ka siin oli tegevust psühiaatria haiglas küllaga. Muidugi selles haiglas ei näinud pimedust ning kurje vaime, vaid üht suurt sõbrunemist ja elu huvitavamaks tegemist. Lõpp keerab natukeseks ära, aga film lõpeb siiski armsalt... nagu ikka.
Film on kirjutatud raamatu järgi, sama raamatu autorist. Filmi järgi sattus 18-aastane plika hullumajja enesetapu katse pärast. Tegelikult üritas chick peavalu eemale peletada võttes sisse veits aspiriini ning kulistas viina peale. Tark tegu! Ehk oli see hullumajja sattumine siiski eksitus?
Selliseid tõelisi pärlhullareid, keda mina hirmsasti ekraanile ootasin selles haiglas ei olnud kahjuks. Aga kahtlemata sai Angelina Jolie tegelaskujul seal päris kõvasti nalja, kui ta haiglas mõnitas ja lolli mängis.









 


Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Saturday, November 6, 2010

C.R.A.Z.Y

Filmivaadates juurdlesin pikalt, mis riigi filmiga on tegu. Autod olid ameerika omad, keel tundus nagu prantsuse. Aga jee, kanadalaste film. Ja muide - hea film! Soundtrack oli mega, häid lugusid täis film.
Perekonnadraama Zac-poisist, kes kõhkleb oma identiteedis ja seksuaalsuses, on homofoob, kuigi korralik mehelikusetoonust peaks olema küllaga, sest isa ning 3 vanemat venda on kõvad machod. Ega ta tegelikult oma vendadega väga läbi ei saanud. Kõige noorem vend võib kohati päris raske olla, eriti veel, kui saad koguaeg pesamunakombel hellitusi.
Tegevus toimub 70. aastatel ning arvake ära, kas macho-isale meeldib see uudis, et pojal orientatsioon nihkes. Loo jooksul koorub sellel geindusel väga palju tahkusid välja ning see ikka ei ole nii straightforward... Aga vanamees sellest ikkagi aru ei saa. Lõpuks muidugi lepib.  












 




Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Friday, November 5, 2010

Monsters, Inc.

Miks on nii, et joonisfilmid saavad IMDB's päris palju punkte? Tekib tunne, et kui punkte on üle 8, siis peaks nagu vaatama või nii. Tegelikult sattus see film minu arvutisse puhtjuhuslikult, kogemata. Otsisin teist filmi - Monster. Film lebas mu arvutis juba kuid, polnud viitsinud vaadata ega kustutada.
Olgu, vaatasin siis ära. Mitte, et midagi muud vaadata polnud. Ja päris mõnus vaatamine oli. Mulle fantaasiaolendid üldiselt meeldivad. Eriti meeldib, kui need loomad või kollid või ükskõik, kellega tegu, on pandud keskkonda, mis sarnaneb meie praeguste oludega. Kõige parem näide oleks Kalapoeg Nemo või Hailugu. Hetke filmis üritati ka midagi sellist.
















 



Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Once Upon a Time in America

Pole vist pikemat  filmi näinud (3h49min). Kui hakkad vaatama, valmistu selleks, sest kindlasti läheb vahepeal kõht tühjaks.
Võrratu film Sergio Leone'lt. Selle väntamisega tekkis linastumise probleem nagu pikkade filmidega kombeks. Esilinastuse ajaks muudeti filmi metsikult: lugu esitati kronoloogiliselt, aga originaalis hüppas see perioodist perioodi, ehk film koosnes flashback'dest. Ja Leone oli ikka päris kuri veel enne surma sellise muudatuse pärast. Ma ise oleks eelistanud samuti kronoloogiliselt jutustatud lugu: esiteks poleks see nii laialivalguv ja uimane, oleks kõvasti lühem, sujuvam. Igal asjal omad plussid-miinused.
Film jutustab NewYorgi (mobsterite maailma) juudigetos elavatest sõpradest, kellest saavad olude sunnil edukad gängsterid. Korruptsioon, alkokeeld, salakaubavedu, prostitutsioon - märksõnad, millega saab seostada juudisõpru.
















 


Ei vastuta linkides leiduva sisu eest! 

Thursday, November 4, 2010

Toy Story

Njah. Kui uute osade vaatamiseks juba läks, siis otsustasin selle 95. aasta liikuva värvilise pildi ka ära vaadata. Sellise kauge aja kohta oli see päris asjalik multikas ikka. Täiesti arvestatava graafikaga nukud olid pandud väga kenasti liikuma. Ega erilist visuaalset vahet ei olegi uusimal Shrekil ning sellel (juba) vanal multikal.
Nägin seda esimest korda kinos, kui olin 11-aastane. Muidugi ei mäletanud ma sellest mitte kui midagi.
Lugu algab uue mänguasja saabumisega, kes võetakse kiiresti omaks. Ainult mänguasjade bossil - Woody'l on raskusi teadmisega, et uus mängu asi on kõvasti vingem oma vilkuvate tulede ja tiibadega kui kauboi ise. Aga nagu toredates lugudes kombeks, saavad kaks vihavaenlast suurteks buddy'deks, seda läbi suure seikluse naabermaja lastetoas, kus tuli avalikuks valus tõde, kust tuli hirmsasti põgeneda ning üksteist päästa.
Aga see naabermaja lastetuba oli tõsiselt creepy. See oli nagu eriline õudustetuba, kus mänguasjad olid koleda fantaasiaga lapse loodud. Erilised friigid asjad.
Ja Tom Hanks teeb endiselt head tööd häälega; nagu ka sellele järgnetavets osades.














Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!


Oktoobrikuus vaadatud head filmid

Erilist kategoriseerimist mu blögas ei ole, kuigi peaks sellega tööd tegema hakkama. Võiks ju hakata teiste eeskujul oma filme sorteerima, lisaks mingisuguse filmisorteeria. Noh, see on siis väike plaan.
Aga praegu teen oktoobrikuus vaadatud filmide pisikese kokkuvõtte.

Mida head nägin? Minu filminduses oli päris õnnestunud kuu see oktoobrikuu, sest ühtegi halba filmi ei vaadanud. Kõik teosed on kuskil suuremal või vähemal määral ära toodud, auhindadega pärjatud. Aga parimad olid alustades kuu lõpust:




















Wednesday, November 3, 2010

...And They Lived Happily Ever After

Oeh! Meessoost heterod, pöörake pead ära ning tegutsege millegi muuga. Arvatavasti ei ole see film teile. Kõik geimehed ja naised, ärge ära sulage.
Olgu, nii hull see ka nüüd ei olnud, aga film oli vaatamata pikale muinasjutupealkirjale 'pikk'. Eluline värk: romantika, suhted, naistel pea valutab, armukesed... kõik säärane teema, naiste-värk ühesõnaga. Selline Pariisi kohvikud ja karvase rinnaga prantsuse mehed, siidiga perse pühkimine (e. prantsuse keeles ropendamine), lapsed, armastus, Jonny Depp (kes oli välja hüpanud filmist Secret Window)... jpm.
Aga JOHNNY DEPP prantsuse filmis. Ta ilmus korraks ekraanile suhteliselt filmi alguses ning viimases stseenis; kokku võibolla 3 minutiks, ta oleks võinud seal filmis olemata olla. Uskumatu, mis trikk on välja mõeldud, et film paremini müüks. Mis järgmiseks? Bollywood tellib Silvester Stallone, et reklaamida jurat filmi Euroopas?
Filmi parim osa - lõpu stseen muidugi. Selle nimel tasub kogu filmi ära vaadata.










 



Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

The Killer Inside Me

Mõtlesin igavat teisipäeva õhtut lõpetada ühe esmapilgul lihtsa ja tavalise draamafilmiga, millest poleks absoluudselt kahju, kui poole pealt magama oleks jäänud ning film pooleli jääks. See film ootas juba ammu vaatamist, olin seda juba jaganud sõpradele, kes selle enne mind ära vaatasid ning laitsid selle ikka jubedalt maha. Sellest ka entusiasm... õigemini seda polnudki.
Filmi taustast midagi teadmata hakkasin vaatama. Esimese pooltunni sees hakkas juba toimuma midagi, mis mu üles kruttis. Üks väga ilus naine sai rõvedalt pikki hambaid. Seda oli tõesti valus vaadata.
Lugu keerleb Lääne Texase julge mendi ümber, kes ei kanna kaasas relva ning on väikese linna elanike lemmik. Aga tegelikult on mendimaski taga üks deemon, kellel perverssustest puudu ei jää.
Midagi selle mendi juures võlus. Filmi ajal elasin talle siiski kaasa. Pärast mõtlesin, et kuradi räige tegelane oli see ikka. Muidu panin tähele, et midagi siin filmis ei klappinud... mingid skeemid olid selles filmis natukene labased. Kuid eks te ise saate vaadates aru, et midagi ei klapi. Aga mulle film meeldis, arvatavasti meeldib see mõnele veel.












 



Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!