Wednesday, June 22, 2011

Nowhere Boy

John Lennon puberteedikuna, tõsieluline film, mis puudutab vaid killukest mehe (siis küll teismeline) elust. Alguse aastad, mil Juhan alles kitarri sai ning selle tinistamisest ka kohe sõltuvusse jäi. Rock'n Roll ümberringi, võttis kitarri kätte ja hakkas väga kiiresti ka bändi tegema. Sellel ajal pani kokku mingisuguse The Quarrymen, mis sai biitlitele hüppelauaks. Kuid mingisugusel imekombel laveeris ning tinistas samaaegselt kitarri minu arvamist mööda päris hästi. Tekkis küsimus, kas tõesti saab kidramängu nii libedalt käe sisse. Samal ajal võtab linateos kokku 5 teismelise aastat, et ehk ei ole seal midagi imestusväärset. Lihtsalt tekkis selline küsimus vaatamise ajal. Lugu keskendub peamiselt Juhani elus figureerivale kahele daamile. Need pole tema esimesed pruudid, vaid üks neist on kaua Lennoni eest peidus olnud ema; teine aga jubedalt kuri mutt, tema tädi. Eks hormoonidemöllu keskel elav poiss ikka jõuab oma emotsionaalsust välja näidata, seega kõigub nende naiste ja tema vaheline side ka pidevalt üles-alla. Üldiselt filmi kohta ütlen, et midagi head ka Inglismaalt.








No comments:

Post a Comment