The Postman

Apokalüps. Jälle Kevin Costneriga. Justkui Veemaailma vaataks. Omamoodi sarnased need kaks võivad isegi olla. Postimees hulgub ringi lihtsalt metsades, kuhu on omale terve armee rajanud mingi hull ja muidugi jääb Postimees hullule teepeal jalgu. Tegelikult jäi lugu oodatust palju lahjemaks. Suuresti sai otsustavaks Ameerika-Ameerika-Ameerika. Kerge iiveldus tekkis sellest patriotismist. Siis veel üks asi... kangesti meenutas film mingisugust vesternit kauboi mütsideta. Selline ratsutamine-tulistamine trall käis pidevalt, mis reaalselt juhtuda võivat pilti mulle fantaasiasse ei mananud. Kõik oli nii idüll ning värviline.

Priest

Selline preester siis, kargas konn-ninja kombel ringi, peksis tugevate rusikatega ning loopis pisikesi ristikesi kollide pihta, kelle akrobaatilised võimed teevad silmad ette igale kassile.  Filmi tegevuspaik on ära vahetamiseni sarnane mingisuguse välja surnud maailmaga, mis üldse ei viita asjaolule, et seal vereimejad kollid ringi võiksid karata. See võiks olla pigem mõni muu apokalüptika. Aga need kollid ise... pole sääraseid ennem näinudki. Kui Stake Landis oli minu jaoks uusi tuuli vampiiridesse puhutud, siis siingi oli selle asjaolu maik juures, kuid kuskilt jäi midagi väga vajaka. Superkangelasena on Priest isegi khuul, kuid filmi ise olin just kui juba näinud... ühe teise filmi sees.

Mirrors

Nii öelda õudukas, mis judinaid ei tekita. Psüholoogilist mängu ei ole ka väga tunda, seega võiks öelda, et mingisugust ootuspäraselt hirmujudinad võib vaadates ära unustada. Loo keerukus jääb lihtsama poolseks ja selle filmi vaatamine on justkui zombiseeruva toimega. Lihtsalt pikem teleri ees passimine ilma igasuguse kaasaelamiseta. Mul endal oli nii palju laiskust, et ma ei viitsinud isegi filmi katkestada. Ja pean jälle tunnistama, et vaatamiseks filmi valides tegin kuskil vea. Ikka ja jälle üritan selliste kändude otsa üha vähem komistada, aga alati see ei õnnestu.

World Invasion: Battle Los Angeles

USA sõdurid on kõige kõvemad mehed. Seda fakti kinnitab ka see film. Esmapilgul on inimkonna kasutuses olev sõjatehnika ikkagi ülimõttetu, mis ei suuda eemale peletada ühtegi külla tulnud halba tulnukat, rääkimata nende tegevuse peatamisest. Kuid kui püssikuulidega kombata õigeid punkte ning kui klassikaseeria A-Rühma kombel kõik plaanid nullhälbega kokku loksuvad, siis on võimalik imesid korda saata. Kui säärane patriootlik möga kõrvale jätta, siis on tegemist päris lahedate lahingustseenidega täidetud mölluga. Ja kaameratöö saab küll punkti. Filmi vaatamine ei ole üldsegi mitte maha visatud aeg, nagu mujalt lugeda võib.

We Have a Pope

Pilguheit sügavale kristlikusse maailma, mis oma veidra mehanismiga naerma ajab. Filmis on kokku kutsutud palju usklikke vanemaid härrasid, üks uimasem kui teine. Kõigi eesmärk on saada ühelepoole surnud paavsti asemele uue kõrgeima jumalakarjase valimisega. Jant saab alguse juba päris alguses, mis lõi mulle päris usutava pildi tegelikkusest... või siis manas ligilähedase pildi tegelikkusele. Hakkasin mõtlema, et mis näitlemisoskus peab ikka ühel kirikuättil olema, et kõige selle süsteemse protseduuriga lõpule saada. Ja kas on arvestatud ka hälvetega? Antud teoses muidugi ei lähe kõik päris nii, nagu Issand tahtnud on; rolli tahab mängima hakata hoopis looduslikvalik, aga natukene teises võtmes - märksõnadeks on Putini Venemaa ja käpiknukk. Kergem on ühte tüüpi tanki panna ning kambaga teda üles uppitada, kui et ise vastutusrikkas rollis püüda tähtsat nägu teha ja hakkama saada. Rahvas, usklikud on ikkagi ajudeta lambad, kellele söödetakse sisse tõepähe igasugust paska. Lõbus oli!

Sherlock Holmes A Game of Shadows

Ülimalt kahju, et sattusin dektektiivi triller-komöödiale kergema poolse pohmeluse ning magamatusega. Film ei suutnud olla vist piisavalt huvitav, et võitlusel unega jäin tagasihoidlikuks. Filmi keskel panin korraks silma kinni. Õnneks on vaatamine piisavalt pikk, millestki ilma ei jäänud. Esimene film oli parem. Lõhnas uue ja huvitava järele. Kuid järjel kordus sama trall ning uut-huvitavat jäi selle võrra vähemaks. Vaatamata sellele pakkub teos kvaliteetnalja arvatavasti rohkem kui miski muu hetkel kinos jooksvatest filmidest. Aga tahaks uuesti näha... just selle keskkoha äktsoni pärast, mis mul nägemata jäi.