Supernaturaalne film, mis nägi päevavalgust esimest korda kinodes võibolla kümme päeva tagasi. Veel enne ööd mõtlesin selle ära näha, et tuulisesse sügisesse natukene süngust ja tumedamaid tooni anda... ni fiilingumõttes.
Tuleb tunnistada, et see lihtne käsikaamera effekt on päris äge, mis loob ka mingisuguse imeliku fiilingu kogu filmi ümber, teeb vaataja jaoks reaalsemaks. Lihtsuses peitub jõud. Filmis ei ole punnitatud, võltse kohti, mis jätavad odava varjundi, seega võiks ka näitlejatele plussiga lajatada. Pold enne kolmandat osa esimest-teist osa näinud ning vaatasin selle pärast järgi. No kui esimene osa oli teie jaoks õudne, siis kolmandat osa võibolla ei kannatagi ära. Asi ei olegi nende ehmatuskohades või nende rohkuses, kuid see ebanormaalne aktiivsus läheb ikkagi kaugemale ning juhtub jubedamaid asju, mis paneb nina krimpsus pead ära pöörama. Tumedad toonid tulid jõle kähku ning aina süngemaks läks.
See on film, mis kõditab igat üht.
No comments:
Post a Comment