Drive

Kuangi oli selline mäng nagu Driver, mida sai oksendamiseni taotud. Ja filmi Drive algusminutid meenutasid kohe vägagi mängu põhitegevust. See meeldis mulle. Kuid kuskil maal filmi vaadates, kui ekraan tükkaega juba vaikne ja rahulik oli olnud, sain aru, et film ei pürgi tüüpiliseks äktsionist pakatavaks klaasikillu klirina saatel verd pritsivaks märulifilmiks. Oma jagu muuve siiski oli, kuid põhiolemus jäi siiski tõsiseks, inimsuhteid väärtustavaks linalooks. Lugu ei hiilanud küll keerukusega, kuid lihtsaks see ka ei jäänud. Parajalt hoomatav lugu, mille vältel teeb kaksikelu elav Gosling läbi parajalt eluohtliku ja põneva seikluse. Kuna tegevustesse oli sisse segatud naabripliks, siis pidi see talle kõvasti hoogu andma. Mõnus hilisõhtune film!