Wednesday, June 22, 2011

Nowhere Boy

John Lennon puberteedikuna, tõsieluline film, mis puudutab vaid killukest mehe (siis küll teismeline) elust. Alguse aastad, mil Juhan alles kitarri sai ning selle tinistamisest ka kohe sõltuvusse jäi. Rock'n Roll ümberringi, võttis kitarri kätte ja hakkas väga kiiresti ka bändi tegema. Sellel ajal pani kokku mingisuguse The Quarrymen, mis sai biitlitele hüppelauaks. Kuid mingisugusel imekombel laveeris ning tinistas samaaegselt kitarri minu arvamist mööda päris hästi. Tekkis küsimus, kas tõesti saab kidramängu nii libedalt käe sisse. Samal ajal võtab linateos kokku 5 teismelise aastat, et ehk ei ole seal midagi imestusväärset. Lihtsalt tekkis selline küsimus vaatamise ajal. Lugu keskendub peamiselt Juhani elus figureerivale kahele daamile. Need pole tema esimesed pruudid, vaid üks neist on kaua Lennoni eest peidus olnud ema; teine aga jubedalt kuri mutt, tema tädi. Eks hormoonidemöllu keskel elav poiss ikka jõuab oma emotsionaalsust välja näidata, seega kõigub nende naiste ja tema vaheline side ka pidevalt üles-alla. Üldiselt filmi kohta ütlen, et midagi head ka Inglismaalt.








Monday, June 20, 2011

Henry's Crime

Film jäi mulle silma pealkirjas leiduva sõna "kuritöö" pärast ning samuti kiskus vaatama treilerist nähtut stseen vanglas. Kõigi minu eelduste kohaselt oleks pidanud teos põnevust, julmust ja halastamatut vägivalda pakkuma, mul käisid isegi peas läbi võimalikud kiired stsenaariumivariandid, kus jumala lamp vend (Keanu Reeves) end vanglas mafjosnikute tiiva alt leiab ja seejärel end üles töötab ning välja saades lammutama hakkab. Kuid... võta näpust. Selline põnevust tekitavat filmilugu ma siiski ei saand. Oli kordi rahulikum, atmosfäär mõnus, huumoriga segamini mõned karmima poolsed sõnad ja romantikastki vajaka ei jäänud. Igati universaalne linalugu, mis kisub pigem hea kui halva teose poole. Peab jälle ära tooma mõned labasusefaktornäitajad, kuid kus enam tänapäeval ilma saabki... Igatahes tore ja võimatu pangaröövi lugu. Ajah - film on pangaröövist mitte vanglast.












Sunday, June 19, 2011

Kill the Irishman

Film munadega iirlasest ühes põhja osariigis, kes rikastub kuritegevusega kiiresti, jäädes sellega silma paljudele maffiavendadele kui ka mentidele. Mõistagi soovivad kõik iirlasest lahti saada, kuid tollel on säärased munad, mis teeb kõrvaldamise üsna raskeks.
Sellist lõdvarandmega püssipaugutamist ning maffiategelaste nottimist on nähtud juba väga palju, kuid vähemasti mina ei ole sellest veel väsinud. Mingisuguse keskpärase vaimustuse suutis see minus ikkagi tekitada, vähemasti alguses. Linaloo teeb veel huvitavaks ka see, et on tõsielu põhjal vändatud, kuid palju seal seda tõsielulisust on... ma ei oska öelda. Kardan, et siin on kergelt ülekat pandud vähemal või suuremal määral. Ise olen arvamusel, et seda sorti filmid peaksid olema törts pikemad ja mitmetahulisemad, sest iirlase teised tegemised jäid nähtamatuks. Oligi vaid lahmimine karjääriredelil, lõppeks taandus ka see keskpärane vaimustus lihtsalt vaatamiseks.
Kokkuvõttes oli hea kinu!





Saturday, June 18, 2011

Limitless

Filmide vaadatavus on langenud viimastel kuudel ikka meeletult. Suuresti võib selles tänada ilusaid ilmasid ja eksamiteks ettevalmistamist. Enam ei mahu mitte midagi kinomeelelahutust.
Kuid midagi ikka näeb kaa. Hiljuti vaadatud Limitless pakkus head vaheldust päikesele ja õppematerjalidele. Film allakäinud kirjanikust, kes ühtäkki saab enda valdusesse tabletid, mille mõjul pole piire, kuid pikas perspektiivis tekitab ütlemata palju probleeme, nagu kangete ravimitega ikka. Ravim ise on huvitava toimega, kuid ebareaalsust kumab läbi rohkem kui kümne kordselt. Nimelt hakkab tarvitaja aju selle tarbimisel töötama justkui supergeeniuse aju. Nii saabki peategelasest, kelle elu on mokkas, filmiloos finantsgeenius, kes teeb silmad ette suurbossidele. Kõik näib roosiline, kuid ravimi kõrvalmõjud lammutavad elu kiiresti, justkui narkomaanil. See on täpselt selline lugu, mis lõppedes tahad, et siiski edasi läheks ning kõike huvitavaid sündmusi veel vaatajale serveeriks.






Sunday, June 12, 2011

Unknown

Mõne päeva eest oli vaja kiiresti mingisugust filmi vaadata ning selle jaoks pöördusin sõbra poole mälupulgaga, et ta midagi oma kogust mulle loovutaks. Suurt vahet polnud, mis sealt tulla võiks, kuid midagi uue järele oli vajadus. Pakkus mulle säärase filmi, mis justkui oleks kord juba nähtud. Ma toon siia väga tuttava paralleeli Matt Damoninga Unknown on vaesem mehe The Bourne Identity.  Igavam lugu, vähem sündmusi. Naiivne natukene. Film vajab mainimiast ainult Berliini pärast. Muu on jube võlts, igav ja mõttetu.
Koberile vist veits meeldis see film.








The Station Agent

   

Film inimlikkusest seoses kääbikuga kergemat sorti huumorivõtmes. See oli minu esimene vaatamine, kus paljudest teistest tuntud linalugudest läbi käinud Peter Dinklage on täiesti üksinda võtnud endale peategelase rolli. Kõrvalt jookseb küll sisse mõni teine lugugi, kuid lühike mees jääb tugevalt domineerima oma komplekside, rutiini ja ükskõiksusega. Algus oli mõnus, tõsielulise maiguga, kus minule tundusid kõik situatsioonid paratamatud. Paistab, et Petski oli olukorraga leppinud ning teiste suhtumist parandada oleks olnud raske. Koomilised pilgud, suursugune kaasatundmine võõrastelt - kõik selle lasi ta endast mööda. Karakterit tundma õppides tegutses ta ehk targaltki ning nautis üksindust. Kuid mitte kauaks. Juhatuse eest tänud Koberile. Mulle meeldis!










Monday, June 6, 2011

Tenacious D

Kuulsin kuskilt, et see kino on saamas või siis on juba mingisugune kultusfilm, kuid päris tõsiselt on siin kohal vaja kommenteerida mõnel kõiksevägevamal filmisõbral kui mina. Esimest korda tutvustas seda filmi mulle paar aastat tagasi sõber Aafrikast väitega, et seal rebitakse hirmsat moodi kildu. Muide tal oligi õigus. Olin kindel, et neegritel on keeruline naljasoon nagunii, seega hakkasin linat jälgima kerge ettevaatusega. Ühtlasi on see mõnevõrra muusikalimõõtmetes, huvitava teostusega Jack Blacki ringitrallamine. Järjekordselt peaks ära mainima tema nibunäpud, mis kergitavad suunurki rohkem kui küll. Kui algaja rokipeeru hais vastu pole, siis julgeksin soovitada küll.





Sunday, June 5, 2011

Be Kind Rewind

Ammustel aegadel ennemuiste ikka tuli videolaenutuste klienditeenindajatelt palveid nagu keri film algusesse enne tagastamist. Mäletate vast küll. VHS oli teema ikka pikka aega. Ja edasi-tagasi kerides pidi säärast undamist taluma. Samuti on värskelt meeles need klõpsud ja klõksud, kui play- või stoppnuppu vajutasin. Praeguse sujuva tehnika kõrval oli see justkui kiviaeg.
Antud naljafilmis on see kiviaeg ümber saamas. See lühike üleminuku aeg, kus väikesed oma aja ära elanud filmipoed välja surevad ja DVD end jõudsalt turule surub. Väike filmipood oma ühe dollariliste laenutustasudega peab ära viskama kõik VHS-kassetid, kui kohmakas ja nibunäpp Jack Black sajab oksendades poodi sisse, juuksed elektrist püsti, ning oma üle magnetidoseerunud kehaga kõik filmilintidel oleva hävitab. Kuna äri on vaja edasi ajada, kliente justkui käiks, tuleb filmilindile kõik taastada, kuid seda omade, palju lihtsamate vahenditega. Nii sünnivadki kodukootud linateosed null eelarve ning ühe võttega. Mida Jack koos oma neegersõbraga valmis koovad, on päris humoorikas. Nalja pakub juba see, mis tehnikaga see sünnib, ning uus kino on muidugi meile kõigile ära tuntav. Jack Black on vägevalt näitlema pandud. Paar korda peaks isegi kõva naerupurske vaatajast välja manama.