Thursday, March 31, 2011

(Untitled)

Tundsin ennast seda pealkirjata filmi vaadates nii kodus kui vähegi olla saab, kuigi vaatasin seda külapeal. Silme eest jooksid läbi kõik need punnitatud Kanuti Gildi perofmance'id ning tantsuetendused, mis olid justkui ülivinge kompott jutumärkides, rahvast igavlema panevad, tekstitu ja pilditu SÜGAV sitt. See film oli lihtsalt nii mõnus irooniapauk igasugusel sügavamõttelise modenrse kunsti suunas, mis pani mind lausa naerma. Hakkasin äratundmisrõõmust kohapeal käsi kokku lüües nihelema ning see jätkus peaaegu lõpuni välja. Vot sääraselt äge film oli see, ühel aastal vist isegi PÖFF'l olnud ning kuuldavasti paljudele meelde jäänud. Kerge paralleeli võiks siia tuua ka Bänksi filmist, kus Mister Brain Wash nimme säärase "laheda" stuffiga miljonäriks sai.








Tuesday, March 29, 2011

Winged Mingration

... või siis The Travelling Birds. Selline kaunis kaadrivärk. Ilusaid stseene, ilusat loodust ja linde täis. Nii mõnigi lind kriiskas küll kõrvulukustavalt valusalt, aga selle eest sulestik nägi kena välja. Selles dokumentaaliski on minimaalselt teksti mahalugemist, mis andis jälle võimaluse taustaks hoopis üks raadio podcast mängima panna. Sünkroniseerisin selle kenasti Rahva Oma Kaitsega.








Monday, March 28, 2011

Green Zone

Posteri tagaplaanil on küll sääsed leegid ja plahvatused, et võiks arvata sellest filmist ainult paduäktsionit, mis teeks lihtlabasele The Bourne Identity silmad ette raudselt! Tegelikult see, et Matt Damon siin sama kõva meest mängib, pole mingi näitaja. Asja teeb väga heaks suuresti see, et on üks sõdur, keda mängib Matt Damon, kellele on siin osas jälle ajud antud. Lihtsalt supertöö. Sõjatrillerina on see minu arvates viimase aja üks parimaid, sest säärast uut, huvitavat vaatenurka kumas läbi. Kerge vabamüürlastekuma oli see... uuuuu "Illuminati". Nagu pealkiri reedab, võib tegevus toimuda selles 10 ruutkilomeetrisel üliturvalisel alal Bagdadis, kus lisaks ohvitseridele, ajakirjanikele ja väliskülalistele viibib ka tulevase Iraagi riigi ülesupitajaid, tulevikusuunajaid ja igasuguseid muid sääraseid Mart Laarile sarnaneivaid poliitikageeniuseid, kes lõppeks soovivad ainult head. Kuid konks on siiski sees, päris pirakas isegi. Inimesi selle asja juures on palju, juhtfiguure on oma jagu; nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Siin tulebki Matt Damon sisse, kes on sõjatandril väga suureks käepikenduseks nendele lipsudega meestele, kes Rohelises Tsoonis lõunapausi ajal kokteili joovad ja erinevaid ümbrike laiali saadavad. Paugutamist jagub, kõik on reaalsuse piirides. Super sõnasõjakas film on pealekauba! Soovitan.








Sunday, March 27, 2011

The Last Exorcism





USA lõunaosariigid on ikka nii veidrad. Õigem oleks öelda, et suuresti on veidrad sealsed inimesed. Säärased hillybillyd, kes usuvad igasugust paska, mida neile kirikuisad, köstrid ja jüngrid piiblit käes hoides ette manavad. Uskumatu, aga see lõunaosariigi stereotüüp on pealevaadates nii rumal ning naiivne. Aga see selleks. Äsja vaadatud mokumentaal oli tõeline pärl omataoliste hulgas, sest esiteks: esimeses pooles arvasin väga pikalt, et see on dokumentaal; teiseks: hullult huvitav teema oli. Kõik mäletame Constantine'i, kus sai päris kõvasti vaime välja aetud. Nii hulluks trikitamiseks praegu ei läinudki, aga paljud lihtsamad trikid avaldati. Mismõttes? Ega siis vaimude ja deemonite peletamine siis mingisugune reaalne värk pole. Õigemini on reaalne, sest seda tehakse Ameerikas igapäevaselt, aga see on suuresti üks ilge petuvärk. Lihtsate inimeste petmine. Filmis tehtigi siis viimane säärane etendus, kus kaamera ees tulid nähtavale kõik need "maagilised" võtted, millega deemoneid inimeste igasugusest kehahõõnsustest ja aukudest jõuga välja tõmmatakse. Päris õudsaks läheb see värk siis, kui see etendus hakkab pöörasel kombel tuure üles kerima, mida muidugi ükski asjaosaline ette ei näe. Täiesti pööraseks läks see asi ning film tõmbas endasse nii sisse. Igatahes kui juhtub, et ma peaksin seda filmi kellelegi tulevikus näitama, ütlen, et tegemist on dokumentaaliga, ning see on kõik reaalne. Nalja saab. Muidugi soovitan!












The Lovely Bones

Alustasin seda filmi tegelikult kaks korda. Ma enam ei mäleta, kelle kaudu või mis teid pidi see minu kätte sattus, aga ootas väga pikka aega, enne kui selle päriselt ette võtsin. Seega ei teadnud ma ka, mis looga tegemist või mis üleüldse toimuma hakkab. Esimesel vaatamisel panin filmi pärast 15-20 minutit kinni, sest üks mees hakkas maisipõllule tüdrukute jaoks aukku kaevama. Mõtlesin, persse, praegu pole säärase filmi tuju ning paningi kinni ära.  Aga teisel vaatamisel jõudsin märksa kaugemale ning tegelikult ei olnudki see nii hull. Natukene traagikat, natukene pisaraid, natukene vaimude elu, natukene ilusaid kaadreid. Kokkuvõttes sai filmist üks mitte väga nilbe draama/(triller?).













Friday, March 25, 2011

Magnolia

Pealkiri võiks viidata mingisugusele väljamõeldud riiginimele või haigusele, vähemalt mulle, floora-võõrale inimesele. Tihit on nii, et üritatakse suhetega skeemitada ja neid hirmus keeruliseks ajada, mis omakorda peaks siis kuidagi eriti eriliselt mõjuma, aga tihti kukub välja midagi igavat (21 Grams). Magnolia oli selles suhtes veel keerulisem ja palju vingem. Need dialoogid nende hirmus eriliste karakterite vahel, nende karakterite tegevused, mõtted, käigud olid nii reaalsed, samal ajal humoorikad, juhtumitesse lisas vürtsi saatuse munnimängimine. Päris hea vaatamine. Pluss see, et näitlejateks on ka päris huvitavad fruktid, kelles pettuma küll ei peaks keegi. Ja mis värk on sellega, et William H. Macy jälle memmekas on ja geimeest üritab panna? Kutsumus? Igatahes superfilm. Soovitan!









Wednesday, March 23, 2011

127 Hours

Oii kurjam. Sellel filmil on selline plakat, mis ei viita absoluutselt sellisele võikale asjale, mida sellest filmist lõpus näha võib. Teadsin, et juhtub midagi hirmsat, mäletan aastatetagust uudist sellest mägironijast isegi. Algas väga rahulikult, lausa lõbusalt. Seiklust täis matk, mis saavutab nii dramaatilise lõpu, et mul hakkas pärast 1h 15min vaatamist ilgelt halb olla. Kinolina ees ma väga põdeja pole. Pigem teen teiste üle nalja, kes võigaste stseenide pärast oma nägu varjavad või hoopis teise tuppa põgenevad. See oli ikka üks filmi jube kõrghetk, mida ootasin nii kaua, kuid mõjus sellise jõuga, et jääb väga pikaks ajaks meelde. Teos ise täideti tegelikult täitsa kenasti igasuguste mälestuste ja viirastustega kenasti ära, et sellist vaikset mõlgutama panevaid seisvaid tühje stseene polnudki. Kartsin, et hakkab igav, aga vastupidi. Soovitan!









Tuesday, March 22, 2011

Microcosmos

Antud teose puhul on tegemist räigelt ilusate kaadritega, mis pärineb pisikesest maailmast, mille peategelased on igasugused putukad-mutukad, põrnikad, liblikad, limukad, tõugud, vaglad, sipelgad, nälkjad, kärbsed, tuhandejalgsed ja veel posu lendavaid kui ka mitte lendavaid kuuejalgseid tüüpe. See on taustaks väga rahustavalt mõjuv linateos, mis nüüdse päikesepaisteliste ilmadega kevade ikka nii lähedale toob, et tekib tahtmine minna välja naiste lühenevaid seelikuid ja pikenevaid jalgu vaatama minna. Samuti käis peast läbi, et maasikaid tahaks süüa.






Ponyo

Päris hea vitamiinilaks, samal ajal lihtne ja rahulik vaatamine. Iga Hayao Miyazaki animega tunnen üha enam, et tegemist on õige asjaga. Fantaasiat vajaka ei jää ning värviküllane on ka. Jumalast hea värk ju. Lugu poisist, kes leiab merest kuldkalakese, kes omakorda saab maitsta inimeseverd ja nüüd ise inimeseks moonduda soovib. Ja lõppeks hakkabki maapeal elama, kasvatab endale kõik vajalikud jäsemed japuha. Naljakaid momente mahtus teosesse omajagu ning puudust ei tundnud ka visuaalselt hästi liikuma pandud piltidest. Eriti kaasahaarav oli tsunaami pealelend. Muidugi ma arvan, et selle fantaasiarohkusega oleks saanud vintigi veel juurde keerata, sest lagi see kindlasti polnud. Seda vinti ma säärastest teostest üldiselt otsingi. Järgmisteks omasugusteks, mille ette võtan, saavad olema Nausicaä Of The Valley Of The Wind ja Laputa: Castle In The Sky. Loodan seda vitamiinijanu nendega kustutada. Aga üldiselt on Ponyoga tegemist väga hea teosega, mis ei aegu... vist.