Monday, February 28, 2011

Rare Export

Nii kaua ootasin, et näpud taha saaksin, ja sellel nädalavahetusel tuligi ära. Sellise õhinaga hakkasin vaatama, et väga tähtsad toimingud: nagu söömine ja joomine, jäid ampsu-lonksu pealt katki. Ning... pärast filmi olin rõõmus, samal ajal ka kurb. Teema võiks olla ju täiesti pekkis, mingi Jõuluvana kusalgi Põhja-Soomes, vana legend, mis äkki hakkab jälle elujõudu koguma, Jõulupukki tõuseb tuhast. Ehtne lastevärk, kuid võiks võtta säärased "trilleri" mõõtmed, et CocaCola jõuluvana kaugeneb ikka meeletult. Kurvaks tegi see, et lapspeategelane oli liiga laps ja teos jäi trillerimõõtmetest siiski natukene kaugele. Ootasin siiski natukene jubedamaid stseene, rohkem ehmatuskohti ja mõningat verevalamiski... Pole viga. Soome värk Eesti näitlejaga! Soovitan kindlasti.
Film on vallutanud isegi usakinosid.




Crybaby

Kui olin mingi üksteist-kaksteist, nägin seda filmi ja olin sellises vasikavaimustuses. Sellist vinget Greace'le sarnast möllamist polnud eriti näinud, seega täiesti põhjendatud värk. Nüüdseks, kui vaadatud ära ka American Graffity ning muud säärased teismelistefilmid, siis parima valik ei lange kindlasti sellele omataolisele teosele. Mis siis saatuslikuks sai? Ehk see, et liiga punnitatud 50. aastad. Film ju meiemõistes uus. Kõige parem oleks tegelikult kommenteerima panna Oldermann, sest tema on selle teema tugev valdaja ja oskab kõik need head-vead riburadapidi ette laduda. Samal ajal tuleb arvestada, et tegemist muusikaliga, väljamõeldud looga, seega ei peagi kõik see õige olema. Sellegipoolest tuleb ära vaadata! Tegelikult mulle meeldis.





The Fountain

Visuaalselt kaunis film, mille lugu on nii südamlik, et hakka või vaatamise ajal pillima. Tegelikult respekt targale meditsiiniteadlasest mehele, kelle naise tervis nii ära on, et kogu tema elutöö läheb uute ravimite väljatöötamisele. Paistab, et mees muutus täielikuks töönarkomaaniks. Viib vaataja tema mõttemaailma nii sügavale sisse ja need olid parimad palad filmist. Aga vaataja ei rända mitte ainult tema mõtetes, vaid ka naise mõtetes, mis on lõpetamata raamatuna kirja pandud. Ja raamat on väga müstiline, kuid sarnane tema eluga. Pärast Musta Luige vaatamist tekkis huvi mõne teise Aronofsky loomingu vastu ning paistab, et temalt võiks midagi veelgi vaatamiseks ära tulla.





Beetle Juice

Sellele jubedale õudusfilmigale võiks paralleele tõmmata säärase jubeda õudusfilmiga nagu The Mask. Õnneks kukkus välja nii, et Beetle Juice on igatepidi vingem tegelane, lugu on kordi sisukam ja eriti suure plusspunkti panen selle eest, et film nii vana on. Paistab, et ajastukohta on pandud hirmus palju raha selle alla. Tegelikult ei ole see õudusfilm, vaid lihtsalt üks verine, laipadega perefilm. Märksõnadeks teispoolsus, kummitused, kummituste manamine. Üks asi jäi filmialguses segaseks, et peategelased said surma, kuid ma sain alles filmi keskel aru, et tüübid surnud on. Njah. Aga lõbus oli jälgida, kuidas värsked kummitused oma elu nüüd edasi elavad, kuidas kummitusõpiku järgi peavad kummitustele kohaste tegevustega peale hakkama, need ka lõpule viima.








Friday, February 25, 2011

The Getaway

Kuskil ennegi maininud, et McQueeniga peaosas film on igati äge. Seegikord ma filmis pettuma ei pea. Vaevalt siin McQueenil palju ära teha on, aga no üldiselt võttes. Seninähtust McQueenidest üks parimaid, täpselt Pappilloni järel. Ja mis veel väga meeltmööda on... film on pikk ja sündmusterohke. See on täpselt vastupidine minu eelmisele vaadatud filmile, The Time Machine. Teema oli nauditav, tänaseks juba leierdatud, kuid minu jaoks uute keerdkäikudega. Elasin põgenemisele täiega kaasa. McQueeni kaaslane selles filmis oli natukene imelik. Lojaalne, vähemõtlev, arvatavasti mehe poolt töödeldud vaimu ja mõistusega. Kuid filmis tuleb ette kohti, kus tahaks, et ta jälle vastukurki saaks. Film on hea, vaimukustele on ka ruumi jäetud. Soovitan!







Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

The Time Machine

Kuskilt ammu-ammu kuulsin, et antud teosega on tegemist parima omataolisega ehk parim ajasrändamise film. Andmed on kinnitamata, kuid ikkagi tegi see väide silmad suureks ja kikkiskõrvadega asusingi selle kallale. Mul oli antud juhul selgeks tegemata fakt: parim ajasrändamise filmi pähe arvasin, et tegemist on absoluutselt kõige-kõige filmiga. Nüüd tuleb kindlasti ära mainida, et film polnud üldsegi halb, vaid mõnusalt, lihtsalt vaadatav. Muidugi oleks võinud see olla pikem, sest hüppab ühest seiklusest kole äkki jälle teistesse seiklustesse. Praktikata pole just väga turvaline hiiglaslikke ajasamme võtta, kuid meie noor teadlane seda just teebki. Saanud masina valmis, lendab peaees kõklemata ajast tagasi. Kuid see pole veel kõik... ühtäkki leiab ta ennast aga 800 000 aastat tulevikus. Kahjuks peab ütlema, et mulle see tulevik ei meeldinud. Liigagi viimistlemata... ajaks halva teostuse kaela selle. Üldiselt vaadatav.












Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Thursday, February 24, 2011

Black Swan

Olin enne vaatamist kuskil 79% kindel, et tegemist on mingisuguse naisteasjaga. Suuresosas nii ongi, kuid see mõistu-, hullumise- ja hüsteeriapool toob filmi mulle palju lähemale. Säärane põnevusemaik on teosel juures. Väga tihti tuli filmi ajal mingitele stseenidele tagasi mõelda, sest Aronofski üritab vaatajat lollitada, pannes tšikki sääraseid nägemusi ja viirastusi läbi elama. Kiiresti tekib arusaam, et kõik pole temaga päris korras. Põhjusi selleks annavad väga mitmed sündmused, eriti see sügav kinnisidee edasipürgimisest, emagi võiks end natukene tagasi hoida. Tüdruku ema ajas mind tõsiselt närvi, käitus temaga nagu mingi chiuauaga, mingi eriti roosa taskukoeraga. Midagi jubedat. Samuti hakkas kriipima see peategelase passiivsus. Aga see kõik mõjus kokkuvõttes filmi edasiviivaks nüansiks, mis andis palju juurde. Parim koht filmist - muidugi must luik laval. 
Filmi hindavad kõik ülikõrgelt... kas see ka tegelt seda väärt on? Võibolla ongi.












Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Baraka

Imeilus film. Kunagi mõned aastat tagasi sattusin Prantsusmaa päevadel Eestis sellele filmile peale ning nautisin seda suurelt ekraanilt täiega. Trashi üks intervjuusid tuletas mulle selle jälle meelde ning otsustasin need kaunid ja huvitavad stseenid jälle läbi vaadata. Seekord panin kõrvale mängima Reisipalaviku saate ning lihtsalt olin. Säärane kooslus sobis õhtusse imehästi.













Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!

Wednesday, February 23, 2011

It's All Gone Pete Tong

Film inglise oss-plaadikeerutajast, kes algusest 3/4 filmi peale ikka sellist ülekatõmblemist paneb, et midagi hirmsat. Hüperaktiivne, okastega, täiesti ebameeldiv tegelane. Nagu Guiseppe Perverdi Frodo. Ainult, et Guiseppe Perverdi Frodo on naljakas. Aegajalt tuleb mul ka viinajanu peale, aga säärase tõmblejaga viina ei kannataks võtta. Pealegi tema muusika hakkas ka pinda käima. Siis, ühtäkki, alkot ja narkot pildudes jäi meie nilbe peategelane kurdiks, raisk. Minu jaoks alles nüüd film algas. Pärast pikka märatsemist ühtäkki keeras film hoopis uue lehekülje, diskoperse tõmbas okkad sisse ja paljastas oma õrna siidise katte. Äkki muutus film nii vaadatavaks, kokkuvõttes koorus sellest välja väga südamlik lugu. Ning hoiatan, et film tekitab kange alkoholineelusid ja suitsuneelusid samuti. Tasub vaadata, vb ka neelule alla anda.














Ei vastuta linkides leiduva sisu eest!